Peale väikest nimemeeldetuletusmängu jätkati eelmisel päeval alustatud grupiloomise tegevustega. Selleks kasutati meetodit „Mission impossible“ (Võimatu missioon), kus osalejatele anti kindlaks määratud aeg, mille jooksul tuli ära täita kümme ülesannet (väga erineva suunitlusega ülesanded, millest osad olid praktilised, teised nõudsid suhtlemist, osalejate kohta andmete kogumist või hoopis midagi muud). Ülesande konks seisnes selles, et see oli antud kõigile osalejatele koos tegemiseks, ilma et neile oleks antud täiendavaid juhiseid kuidas ülesannet sooritada – osalejad pidid grupisiseselt ise välja mõtlema, kuidas kõik ülesanded nii vähese ajaga ära teha. Peale ajalimiidi lõppu selgus, et vaid kuus ülesannet kümnest oli korrektselt täidetud.
Ülesanneteks oli näiteks pikima ajalehest torni ehitamine, võõrkeeltes väljendite kirjutamine,
grupist pildi joonistamine, nimekirja kirjutamine kõikidest riikidest, kus ruumisviibijad on käinud, pöörase grupifoto tegemine jne.
Järgnes analüüs, kus arutati, kuidas oleks võinud tööd paremini organiseerida. Jõuti järeldusele, et grupp oleks pidanud valima iga ülesande juurde vastutava isiku, kes kontrolliks, et ülesanne oleks õigesti ja õigel ajal täidetud. Seega said osalejad väärtusliku õppetunni tööde juhtimisest ja jaotamisest. Selline asi võib näiteks Euroopa Noorte projektide elluviimisel väga oluliseks saada, sest nende koostamine on üpris keeruline ja nõuab mitmete erinevate ülesannete täitmist. Seetõttu on projekti läbiviimisel vaja kasutada hästi läbimõtestatud tegutsemist.