Tartu grupp (Sarunas, Bea ja Jukka)

Koolitused läbitud, teadmispagas käes, läksid leedulane Sarunas, hispaanlanna Bea ja ungarlanna Jukka grupp tugiisiku Riho juhtimisel Tartusse, et seal Euroopa Noored programmide kohta ettekanne maha pidada. Esitlus toimus korp! Vironia konvendis (Lai tn 30). Pärast seda käis grupp veel kohalikus Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduses maad kuulamas ning kogemusi jagamas; ja samuti jäi tee peale Tartu Ülikool, kus peakoridoris uuriti inimeste teadmisi Euroopa Noored programmide kohta ja jagati neile materjale. Mõnikümmend isikut sai selle aktsiooni käigus kindlasti targemaks, nii et loeme ettevõtmist õnnestunuks.

Edukalt ja rõõmsalt Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse ees poseerimas

Rambivalgus ehk Showtime

Usinasti mitu tundi oma esitluse kallal töötanud, said osalejad lõpuks ennast tõestada. Iga grupp simuleeris oma järgmise päeva etteastet, millele järgnes arutlus, mis olid suurimad vead ja mida võiks paremini teha. Kõige rohkem jäi kõlama probleem, et eestlased ja eriti eesti noored on hästi häbelikud – nendega peab väga sõbralikult ja kaasa haaravalt suhtlema.

Margus mängib Otepää gümnaasiumi õpilast ja Diana üritab talle Euroopa Noored alaprogramme tutvustada.

Marius tutvustamas "tublidele Valga Vene Gümnaasiumi õpilastele" EVT programmi.

Allpool kritiseerib Kuba Poolast eelmist esitlust ja teeb soovitusi. Koolitaja Dimitar Bulgaariast on samuti vestlusesse väga süvenenud. Mse Sloveeniast vaatab esitlusest tehtud pilte.

Informatsiooni edastamine

Järgmiseks vaatasime rea videoid informatsiooni edastamisest. Eesmärgiks oli osalejatele õpetada, kuidas efektiivselt ja mõjuvalt infot noorteni toimetada. Videote hulka kuulus Euroopa Noored ametlik tutvustus, reklaame spetsiifilistele programmidele ja samuti mõned kokkuvõtted juba toimunud üritustest.

Pärast seda pidid nad alustama oma esitlustega homsete külastuskohtade jaoks. See tähendab, et noored aktivistid pidid projekti jooksul kogutud teadmised tööle rakendama. Paigad, mida nad külastavad, kirjutasime koos sihtgrupi ja ettevõtmise formaadiga järgnevasse tabelisse.

Ettevalmistamise ajal said osalejad koolitajate käest nõu küsida, mida mitmed agaralt ära kasutasid. Pannud noored võistluslikku situatsiooni, tahtsid kõik kõige paremini oma ülesande sooritada.

Harry Potter on elus

Päeva alustasime energizer mänguga Harry Potter. Moodustasime osalejatest võlupõõsad ning lõime ühe hea kangelase Potteri ja ühe Voldemorti. Viimane ajas Potterit taga, kes pidi siis põõsasse peitu jooksma, et tema asemele samast põõsast järgmine osaleja Potteriks transformeeruks. Too pidi siis nüüd ise Voldemorti eesti põgenema ja ohutult järgmise põõsani jõudma.

Eestlased (Margus) ja leedulased (Šarunas) võivad samuti käsikäes sõprust üles näidata.

Maria (Hispaania) ja Alina (Rumeenia) peitmas Potter-Dianat (Bulgaaria) kurja Voldemorti eest.

Kogemuste kohvik

Pärastlõunal kutsusime kohale inimesed, kellel on kogemusi Euroopa Noored projektidega või kellel on ekspertteadmised teatud alaprogrammide osas. Sessioon toimus „kogemuste kohviku“ vormis, kus osalejad said endale meelepärase teemaga laua valida, kus istusid meie poolt kohale kutsutud kogemuste-ressursi inimesed. Nende hulka kuulusid kaks noorteseminari läbiviijat, Saksamaa EVT vabatahtlik, EVT mentor, noorte demokraatiaprojekti läbiviija ja noortevahetuse organiseerija. Arutelud toimusid väikestes gruppides, kus osalejad said tegijatelt enda jaoks probleemseid küsimusi küsida ja samuti said nad praktilist toetust omaenese projektiideedele.

Samal ajal mängis tugimeeskond kohvikupidajaid, kes serveerisid osavõtjatele küpsist ja kuumi jooke.

Praktika on näidanud, et iga projekti korraldades on terve rida väikeseid detaile, mida enne ei ole võimalik näha, kui ise korraldades. Osalejad vahetasid teatud aja järel laudu ning kui alguses olid teemad alaprogrammide põhised, siis hiljem muutusid need konkreetsemad ning rohkem varieeruvaks (näiteks „tüüpilised vead projekti korraldamisel“; „läbipaistvus ja kohaliku mõju suurendamine“ jne). Kõigil osalejatel oli võimalik jagada oma kogemusi teistega ning õppida teiste omadest. Öeldakse, et head ideed toodavad ise häid ideid juurde, mis oligi selle sessiooni eesmärk.

Siiri on üle aasta tegelenud Noorte demokraatiaprojektiga ja jagas emotsionaalselt oma teadmisi laua ümber kogunenud noortega.

Euroopa Noored alaprogrammide esitlus (Youth in Action)

Valmistumaks teisipäevaseks (19.04) Euroopa Noored programmide esitlusteks, andsime osalejatele järgmiseks ülesandeks erinevatest Euroopa Noorte alaprogrammidest informatsiooni koguda ja siis kõigile osalejatele ette kanda. Punktid, mida nad pidid käsitlema, olid järgmised:

1. Sihtgrupp
2. Korraldajad
3. Lubatud partnerlus
4. Projekti kestus
5. Peamised ülesanded
6. Näide (hea kui uus projekti idee)
7. Rahastus/finantseerimine

Moodustati tiimid, kellel oli 30 minutit aega ette valmistumiseks, et esitada 5-minutiline esitlus. Sellele järgnes 3-minutiline (kuigi tegelikult keskmiselt 5-10 minutiline) arutlus. Meie poolt andsime Eesti süsteemi kommentaare ja iga maa esindaja rääkis ka oma projektide nüanssidest – tuleb välja, et üle-Euroopaline programm on lisaks üldisele laadile paljuski kohaspetsiifiline.

Tiim 1.1 (Salvo Itaaliast, Clara Sloveeniast, Beatriz Hispaaniast ja Beata Poolast) rääkisid Noortevahetusest.

Tiim 1.2 (Živa Sloveeniast, Maria Hispaaniast ja Alina Rumeeniast) tutvustamas Noortealgatust.

Tiim 1.3 (Margus Eestist ja Mustafa Türgist) otsustasid rohkem oma esinemisoskustele rõhku panna ja kandsid oma jutu ladusalt peast ette – teemaks Noorte demokraatiaprojekt.

Tiim 2 (Judit Ungarist, Marius Leedust ja Hakki Türgist) rääkisid Euroopa Vabatahtlikust Teenistusest EVS.

Tiim 3 (Adriana ja Diana Bulgaariast ning Mse Ungarist) näitamas oma teadmisi koolitamisest ja partnerlusest

Mission Impossible

Peale väikest nimemeeldetuletusmängu jätkati eelmisel päeval alustatud grupiloomise tegevustega. Selleks kasutati meetodit „Mission impossible“ (Võimatu missioon), kus osalejatele anti kindlaks määratud aeg, mille jooksul tuli ära täita kümme ülesannet (väga erineva suunitlusega ülesanded, millest osad olid praktilised, teised nõudsid suhtlemist, osalejate kohta andmete kogumist või hoopis midagi muud). Ülesande konks seisnes selles, et see oli antud kõigile osalejatele koos tegemiseks, ilma et neile oleks antud täiendavaid juhiseid kuidas ülesannet sooritada – osalejad pidid grupisiseselt ise välja mõtlema, kuidas kõik ülesanded nii vähese ajaga ära teha. Peale ajalimiidi lõppu selgus, et vaid kuus ülesannet kümnest oli korrektselt täidetud.

Ülesanneteks oli näiteks pikima ajalehest torni ehitamine, võõrkeeltes väljendite kirjutamine,

grupist pildi joonistamine, nimekirja kirjutamine kõikidest riikidest, kus ruumisviibijad on käinud, pöörase grupifoto tegemine jne.

Järgnes analüüs, kus arutati, kuidas oleks võinud tööd paremini organiseerida. Jõuti järeldusele, et grupp oleks pidanud valima iga ülesande juurde vastutava isiku, kes kontrolliks, et ülesanne oleks õigesti ja õigel ajal täidetud. Seega said osalejad väärtusliku õppetunni tööde juhtimisest ja jaotamisest. Selline asi võib näiteks Euroopa Noorte projektide elluviimisel väga oluliseks saada, sest nende koostamine on üpris keeruline ja nõuab mitmete erinevate ülesannete täitmist. Seetõttu on projekti läbiviimisel vaja kasutada hästi läbimõtestatud tegutsemist.